Intervjuu Nabi talendi avastanud treeneriga: Heiki oli kompromissitu võitleja

Autor: Ivar Soopan | Toimetaja: Sander Jürjens | Avaldatud: 12.08.2012 15:32
Foto: Siim Semiskar/ERR SPORT
Pilt Intervjuu Heiki Nabi esimese treeneri Tiit Madalveega

Tänavusel olümpial kreeka-rooma maadluses hõbemedali võitnud Heiki Nabi esimene treener oli Tiit Madalvee, kelle käe all sai Nabi vett ja vilet tunda nii Hiiumaal Suuremõisa koolis kehalise kasvatuse tundides kui ka pärast tunde treeningul.

Kunagi Nõukogude Liidu parimate vabamaadlejate hulka kuulunud Madalvee küll ise maailmaareenile ei pääsenud, kuid tänu Madalvee suunamisele on ta õpilane absoluutses tipus. ERR-i Lääne- ja Hiiumaa korrespondent Ivar Soopan vestles Madalveega Nabi kodutalus vahetult pärast finaalmatši.

Kas oli midagi sellist, mis Heiki Nabil finaalis vastase vastu puudu jäi?

Ta realiseeris end maksimaalselt. Igas matšis. Antud momendil ei jäänud puudu mitte millestki, aga muidugi arenguruumi on. Tuleb kogemusi juurde, tuleb jõudu juurde ja asi läheb edasi. Hetkel ei jäänud puudu millestki.

Oli ta selleks olümpiaks valmis?

Jah. Nii palju, kui me oleme temaga suhelda saanud nende laagrite vahel - ta loeb oma ettevalmistust täiesti piisavaks. Oli piisavalt laagreid, oli tugevat konkurentsi. Just nimelt seda, mida meil Eestimaal ei ole - võrdväärseid vastaseid. Ja tal on minu meelest üks uus ja väga tore abimees. See on üks Tallinna ülikooli õppejõud [dr Mihkel Zilmer, meditsiinilise biokeemia professor – I.S.], kes tema üldkehalist ettevalmistust koordineerib ja teeb seda täiesti kaasaegsel tasemel. Ei juhtunud ka vigastusi, mis on üks tõsine probleem maadluses ja spordis üldse. Nii et kõik kulges suurepäraselt ja ka resultaat oli suurepärane.

Kui tihti ta teile helistab, kui palju nõu küsib?

Peaaegu sama tihti kui ta siia koju tuleb, ja koju tuleb ta kaunis harva. Aga kui ta koju tuleb, siis tavaliselt tuleb meilt ka läbi. See on olnud traditsioon algusest peale, kui ta Hiiumaalt lahkus. Meil on niisugune ring, et abikaasa on tohter ja oli tema bioloogiaõpetaja koolis. Nii et need vestlused on umbes sellises plaanis, et mina püüan natuke rääkida treeningumetoodikast. Õigemini... ega ma suur nõuandja ole. Ma kuulan ära ja püüan mõnes kohas natuke kritiseerida, provotseerida, et jõuda vaidluses tõeni välja. Ja kui on terviseprobleeme olnud, siis ta saab sealt [abikaasalt – I.S.] nõu.

Kas Heiki Nabi on olnud maadlejana noorest peale võitleja tüüpi?

Selles ongi küsimus, et ta on võitleja tüüpi. Isegi vahel olen mõelnud, et mis siis oli see, mis pani mind mõtlema, et tema koht on Audenteses kui ainukeses kohas, kus on võimalik edasi minna. See oli tema visadus. Seepärast, et ta oli kompromissitu võitleja igas olukorras. Kaotust ta ei tunnistanud.

Mul on huvitavaid meenutusi kah. Olen niisugune võimlemisõpetaja, et pärast tundi (kui see viimane tund on) teen ennast korralikult higiseks ja siis lähen duši alla. Ja kui siis oli 8.-9. klass, oli Heiki see, kellega me jäime koos saali või platsi peale. Ja siis olid võistlused: lõuatõmbamised, pumpamised, sangpommi rebimised jne. Ma mäletan ühte korda, kui meil oli kätekõverdamine, pumpamine ja me tegime seda raskemalt – panime näpud kokku. Ma punnitasin, punnitasin ja sain 40 korda. See oli niisugune arv, mis mulle tundus mu maksimumilähedane. Mõtlesin, et sinna see poiss ei jõua. Ja siis ma vaatasin, et 25 ja juba käsi väriseb. Mõtlesin, et kõik on korras. Ei! Tegi 40 ära ja veel 5 tükki peale.

Teine näide. Tegime kangi peal tireltõuse. Heiki tegi 13 korda. Mina ütlesin, et kuule, mu rekord on umbes 30. Ta ei kuulnud hästi ja küsis: "Palju?" Ma ütlesin: "30". Tema vihtus 31 või 32 korda teha. Ja see oli koolipoisina! Mida sa siis tahad!?

Teine asi oli see baas, millelt ta tuli siitsamast kodust: isa põllumees, talutöö maast madalast... Talutööd nõutakse, seda tuleb alati korralikult teha ja see ei ole kerge.

Mäletan üht seika, kui ta oli Audenteses ja suvel siin kodus puhkasime. Jätkasime üldkehalise ettevalmistuse treeninguid. Suuremõisa tehnikumi keldris oli meil väike jõusaalikene. Ühel kuumal päeval tuleb ta sinna ja vaatan, et ta on natuke väsinud. Küsin, et kas sa ei tunne ennast hästi? "Ei, me tegime tööd kodus." Küsin, et mis sa tegid? "Vilja."

Nad kas tuulasid vilja või kandsid või panid vilja ühest kohast teise... Ma küsisin, et palju sul käte vahelt läbi käis? Ta ütles, et umbes 10 tonni käis läbi. Vaat niiviisi – 10 tonni käis läbi. 17-18-aastane poiss...

Vaat nii! Heiki on äärmiselt sportlik, tugeva füüsisega, stabiilse närvisüsteemiga. Ja mees, kes julgeb endale kõrgeid eesmärke püstitada. Enne kui ta maailmameistriks tuli, ei julgenud mina seda endale tunnistada, et niisugune asi võiks toimuda, aga tema... Jah, isegi nimetas, et no mis siis on – võib ju tulla maailmameistriks! Tuligi.

Kas tuleb veel olümpiakuld ka?

Ma kartsin, et matš kuubalasega on rohkem mäng ühte väravasse. Ei – see oli küllaltki tasavägine! Heiki on nüüd lõpuks 114 kilo. Ilmselt arvestades tema kompetentset nõuandjat üldkehalise ettevalmistuse alal, doktor Zilmerit, kes tema toitlustamist reguleerib, on võimalik lihasmassi natukene veel peale kasvatada. See tähendab, et füüsiline potentsiaal tõuseb, kogemust tuleb juurde. Järgmistel olümpiamängudel on ta 31-aastaselt raskekaalus... see on niisugune täiesti paras iga.

Kui mõelda nüüd Johannes Kotkase peale, siis oleks Heikil ühed olümpiamängud veel reservis. 31 või 35 eluaastat – mis see siis on! Kotkas oli 39 minu meelest, kui ta Helsingis võitjaks tuli. Ootamatusi võib muidugi palju tulla, vigastusi eelkõige. Ma muid põhjusi ei näegi. Aga ma usun, et füüsise korraliku ettevalmistuse ja kogemuste kasvuga vigastuste võimalused vähenevad. Enam ei tormata uisapäisa. Tehakse kõik läbimõeldult.

Tiit Madalvee

Sündinud 28. juunil 1937 Tallinnas.

Maadlema hakkas 1953. aastal.

Nõukogude Liidu meister vabamaadluse poolraskekaalus 1962. Nõukogude Liidu pronks vabamaadluse poolraskekaalus 1963.

Üheksakordne Eesti meister vabamaadluses (1961–1972).

Kolmekordne Eesti meister kreeka-rooma maadluses (1961–1963).

Töötanud treenerina Tallinnas ja Põlvas.

Alates 1980. aastast elab Hiiumaal Suuremõisas.

Maailmameister Heiki Nabi esimene treener.

Kommentaarid

Vastuse lisamiseks sisene ERR kasutajatunnuse ja parooliga või vasta ilma sisse logimata alljärgneva vormi kaudu.


Kommenteerimise hea tava reeglid

KÕIK UUDISED