Foto: AFP/Scanpix

15. päev: Õnn

Autor: Taavi Libe | Avaldatud: 11.08.2012 03:31

Tere, Sõber!

Olümpiapargis ringi jalutades näen ma iga päev kümneid tuhandeid õnneliku näoga inimesi. Professionaalse kretinismi tõttu tekib paratamatult küsimus, et mis neid kõiki õnnelikuks teeb.

Kui baasvajadustest alustada, siis toob õnne muidugi see, kui punu on täis. Seetõttu on üpris loogiline, et Olümpiapargis asuv maailma suurim burgeripuhvet võiks sama hästi olla maailma väikseim burgeripuhvet, sest mõlemal juhul on suhteliselt ebatõenäoline selle sisemust kaeda.

Viimati, kui mul tekkis soov eluiga lühendava näksiga väheke meelt kosutada, ulatus Tartu Ülikooli peahoonest kaks korda suurema puhveti ukse taga looklenud saba umbes 300 meetri pikkuseks.

Järjekorrad paistavad siinmail inimesi üldse väga õnnelikuks tegema, sest iga pirukaleti või kerge alkoholisisaldusega joogiputka ukse taga seisab pidevalt inimhulk, mille kogumassi tuleb mõõta kümnetes tonnides.

Õnne paistab toovat ka kuulsa ja kehaliselt võimeka liigikaaslase nägemine. Keset Olümpiaparki kõrguva BBC stuudio rõdu on saanud populaarseks kohaks, kus brittide olümpiasangarid rahvale oma väärismetalli käivad näitamas. Rõdu alla koguneb pildistama ja niisama kaasa huilgama sadu inimesi. Isegi, kui nad tihti üksteise käest uurivad, et kes see noor poiss või tütarlaps rõdul poseerib, on rõõmu ikkagi rohkem kui rubla eest.

Ligimese toetamine on samuti meeliülendav tegevus. Seda on näha igal õhtul kergejõustikustaadionil, kui sportlaste sooritustele innuga kaasa elatakse.

Kõik eespool toodud õnnefaktorid käivad siis peamiselt brittide kohta, keda Olümpiapargis kõige enam tolgendab. Aga tuleb välja, et britid pole sugugi maailma kõige õnnelikumad inimesed.

Columbia ülikooli teadlaste poolt treitud uurimuses seisab, et maailmas on 19 riiki, kus elatakse veel õnnelikumat elu kui Suurbritannias.

Huvi pärast võrdlesin õnnelikkuse tabelit mängude medalitabeliga. Maailma kõige õnnelikumal riigil Islandil pole olnud õnne Londonist medalit võita. Uus-Meremaa seis on 12 medali näol küll hulga parem ja raporti edetabeli järgmisel kahel riigil Taanil ning Hollandil on vastavalt 9 ja 19 medalit.

Esikümnes on veel aga näiteks ka nelja medaliga Iirimaa, kolme medaliga Norra ning kahe medaliga Singapur ja Malaisia. Medalita on näiteks Luksemburg ja Tansaania.

Sellest võime järeldada, et kõige rohkem õnne toob rahvale väikestes kogustes spordiedu. Kolme-nelja medali puhul jõuab rahvas kaasa elada, rõõmustada ja hiljem mäletada. Väikestes kogustes edu teeb rahva õnnelikuks. Suure edu korral muutub medal anonüümseks ja tuleb hakata kõrvalseisjalt küsima, milline spordisangar kümne meetri kaugusel asuval rõdul kohalikule telehäälele intervjuud annab.

Parimat!
Taavi

Teeb kõrvale pai: The Doors - People Are Strange

Kommentaarid

Vastuse lisamiseks sisene ERR kasutajatunnuse ja parooliga või vasta ilma sisse logimata alljärgneva vormi kaudu.


Kommenteerimise hea tava reeglid

KÕIK UUDISED